Skip to main content
GlobalConsensus.Earth
Universal Chapter
Global Voting
About Us
Get Involved
News
Support

“The most important thing you can do is to share the story.”

The Charter

  • Full Charter
  • Plain Language
  • Teaching Materials

Get Involved

  • Ambassador Program
  • Take the Pledge
  • Donate

Voting

  • Overview
  • Trust Ledger
  • Download Apps

About

  • About
  • Our Work
  • Our Team
Privacy PolicyTerms of Service

© 2026 GlobalConsensus.Earth

Content licensed under CC BY-NC-SA 4.0

Full TextPlain LanguageYouth VersionChildren Version

UMGCULU WONKHE WONKHE WESITFUNTI SEBUNTFU NEMPHUMELELO YEMHLABA


**Umbono Lomunye Webuntfu**


---


LOKUPHAKATSI


**INCENYE YOKUCALA: UMGCULU WONKHE**


* Sendlalelo

* Incenye I: Timiso Letisisekelo (Tigatjana 1-7)

* Incenye II: Similo Sebuntfu Netifiso (Tigatjana 8-20)

* Incenye III: Similo Selisimiso Nemsebenti Kummango (Tigatjana 21-29)

* Incenye IV: Bunye Nekuthula (Tigatjana 30-33)

* Incenye V: Malungelo Ebantfu (Tigatjana 34-43)

* Incenye VI: Malungelo Etive (Tigatjana 44-46)

* Incenye VII: Malungelo Etenhlalo Netemnotfo (Tigatjana 47-52)

* Incenye VIII: Malungelo Esikhatsini Semidvwebo Yekuchumana (Tigatjana 53-56)

* Incenye IX: Tebuchwepheshe Emsebentini Webuntfu (Tigatjana 57-60)

* Incenye X: Umhlaba Lophilako (Tigatjana 61-64)

* Incenye XI: Kucinisekisa Kusebentiswa (Tigatjana 65-70)

* Sisetfo Sekuphetsa


**INCENYE YESIBILI: LUHLOBE LWELULWIMI LOLULULA**


**INCENYE YESITSATFU: LUHLOBE LWETISHA SHESHA**


**INCENYE YESINE: LUHLOBE LWABANTFWANA**


---


INCENYE YOKUCALA: UMGCULU WONKHE


SENDLALELO


Tsine, tive temhlaba, sihlangene elubunjweni lwetu lwebuntfu siphindze siboshwe lulwatiso lunye kulo lomhlaba lophilako:


Sati kutsi wonkhe umuntfu unesitfunti neligundvo lakhe—lobonwa njengaliphiwe nguNkulunkulu, imvelo, nobe buntfu lobusekhatsi—lokungasise ngetulu nobe kuncishiswe ngulutfo;


Sivuma kuhlakanipha lokutfolakala kuto tonkhe tinkholo letinkhulu, tichungechunge tekucabanga, nemisiko yendzabuko, tonkhe letifundzisa kutsi kumele siphatse labanye ngendlela natsi lesifuna kuphatfwa ngayo;


Sicondza kutsi buntfu buphila ngebuhlobo—lomunye nalomunye, nabokhokho nalabo labatako, nemhlaba, nemanti, nato tonkhe tintfo letiphilako lesihlanganyela nato lomhlaba;


Sicinisekisa kutsi silumndeni munye webuntfu, lesihlanganyela imvelaphi yinye nelikhaya linye, nekutsi likusasa letu lencidvwe ekutini sibone lobunye sibe sihlonipha kuhluka kwetu;


Sifundza elusizini lwemlandvo—lapho sitfunti saphucwa khona, lapho tive tentiwa titsa, nalapho umhlaba walinyatwa—sitinika simonito sekwakha umhlaba lonebulungiswa nekuthula;


Sicinisekisa kutsi bantfu akumele bavikelwe kuphela ekulinyatvweni, kodvwa babitwa kutsi baphumelele—njengebasunguli, bafuni beliciniso, nebafaki sandla ekuncedzeni bonkhe bantfu;


Sikholelwa kutsi buntfu bukuluphandle lwekutfutfuka, busenguloko bungaba ngiko, nekutsi situkulwane nesitukulwane sinelitfuba nemsebenti wekuchubekisela phambili lenchubekonkhulu;


Sibukana nemitselelo leminyenti yesikhatsi setu—tinsayeya telitulu, buchwepheshe lobusha lobunemandla langakate abonwe, buphuya lobuchubekako nekungalingani, nekuba nemcondvo lofana nengilazi kwekuthula—lokute sive nobe bantfu labangabukana nako bodvwa;


Sicinisekisa kutsi malungelo ahamba nemisebentimbewu, kutsi inkhululeko isebentela ummango wonkhe, nekutsi sikalo sanobe ngumuphi ummango kusebentisana kwawo nalabo labasengotini kakhulu;


Ngako-ke simemetela loMngculu Wonkhe Wonkhe weSitfunti seBuntfu neMphumelelo yeMhlaba njengombono lowetayelekile nesilinganiso setive tonkhe nemave onkhe.


---


INCENYE I: TIMISO LETISISEKELO


#### Sigatjana 1 — Umtsetfo Weligolide


Sisekelo saloMngculu simiso sekubuyisela lokuhle, lesitfolakala kuyo yonkhe imisiko yekutigindla: Phatsa labanye ngendlela longafisa kuphatfwa ngayo. Ungenti kulabanye lokungakujabulisi kutsi kwentiwe kuwe. Loku kusebenta kubantfu bonkhe, kummango, nakutive. Kuhola buhlobo betu netitukulwane letitako nemvelo. Kusibitela kutsi singagcini ngekuvikela kulimala kodvwa sifune lokuhle kwabanye.


#### Sigatjana 2 — Sitfunti Lesitalwa Naso


Wonkhe umuntfu unesitfunti lesitalwa naso lesingakayami kuleso nobe kuleso simo, lokufeziwe, nobe lizinga lawo. Lesitfunti ngeke sephiwe nobe nguliphi ligunya, futsi ngeke sephucwe. Ngulapho kuvela khona onkhe malungelo futsi kusilinganiso lokumele tahlulelwe ngaso tonkhe tento.


#### Sigatjana 3 — Umndeni Munye Webuntfu


Buntfu lumndeni munye. Ngaphansi kwako konkhe kuhluka kwemasiko, tilwimi, tinkholo, netive, sihlanganyela imvelaphi yinye, imvelo yinye, nelikhaya linye. Lobunye akusiyo inkhonkhonoto lefuna kufezwa kodvwa lulwatiso lokumele luvunywe futsi luhlonishwe. Sihlanganiswe lomunye nalomunye nakhona singakuvumi; kuhlakanipha kulele ekungetulu kwaloko.


#### Sigatjana 4 — Bunye eKuhlukeni


Lomndeni munye webuntfu utivemisa ngemasiko lamanyenti, tilwimi, tinkholo, nemisiko. Loku kuhluka lulutfo lwekugcinwa kahle, hhayi inkinga lefuna kucatululwa. Kute sive nobe umbono munye loneliciniso lonkhe. Sifundza kulomunye nalomunye, futsi kuhluka kwetu kusicebi sonkhe. Bunye beliciniso buhlanganisa kuhluka; abubusuli.


#### Sigatjana 5 — Kunakekela Umhlaba


Umhlaba usekela yonkhe imphilo futsi ufanelwe kuhlonishwa nekunakekelwa kwetu. Imvelo ineligundvo ngetulu kwekusebentiseka kwayo kubantfu. Siyincenye yeluchungechunge lwemphilo, asikahlukani nayo. Imphilo yebuntfu nemphilo yemhlaba atikahlukani.


#### Sigatjana 6 — Umsebenti Kutitukulwane Letitako


Sigcine umhlaba njengesipho salabo labatako ngemuva kwetu. Situkulwane nesitukulwane kumele sicabangele imiphumela yetincumo teso kuto titukulwane letingakatalwa. Sibitwa kutsi sibe bokhokho labakahle, sishiya umhlaba lokhonekile kusekela imphilo nelitsemba.


#### Sigatjana 7 — Lulwatiso lweBuntfu


Buntfu bukuluphandle lwekutfutfuka—elusimweni seligindla, senhlalo, nesemoya—busenguloko bungaba ngiko. Situkulwane nesitukulwane setfulela nchubekelembelenkhulu nemaphutsa alabo labendlule, futsi sinelitfuba lekuchubekela ebulungisweni lobukhulu, kuhlakanipha, nemphumelelo. Lulwatiso loluhlanganyelwe lunika imphilo yeluntfu injongo futsi kusibitela kutsi natsi sifake sandla kulokukhulu kunatsi.


---


INCENYE II: SIMILO SEBUNTFU NETIFISO


#### Sigatjana 8 — Nemusa


Nemusa ngulobunye bebugugu bemhlaba wonkhe—bucondvwa ngabantfwana, buhlonishwa ngiwo onkhe masiko, budzingwa ngibo bonkhe. Wonkhe umuntfu ubitelwa kuba nemusa: kusebenta ngekumnono, kucabangelana, nekunakekela labanye. Tento letincane tenemusa tisekela imphilo yamalanga onkhe; kute kwato kwenta umhlaba ube mabi futsi ubendze. Immango kumele ihlakulele nemusa emitsini yawo, etikhambeni, nasekufundziseni.


#### Sigatjana 9 — Kwetsembeka Neliciniso


Kwetsembeka kusisekelo selutsemba, kanti lutsemba kusisekelo semmango. Wonkhe umuntfu kumele elwele kuba neliciniso ematini nasetentweni—kukhuluma liciniso, kugcina tetsembiso, kutivemisa kahle nasebuntfwini nakumoya wekuchubeka, nekwala emanga, kukhwetfwa, nekudlalisa labanye. Ummango lowakhiwe ngemanga ngeke ume. Labo labakhuluma liciniso, ngisho noma kumatima, bakhonza bonkhe bantfu.


#### Sigatjana 10 — Inhlonipho


Wonkhe umuntfu ufanelwe kuphatfwa ngenhlonipho—avunywe njengaloyo loneligundvo, alalelwe, futsi atsatselwe etikhatsini. Inhlonipho ayidzingi kutsi nivumelane; idzinga kuvuma sitfunti salomunye. Kungahloniphi, kucekisa, nekunyadza buntfu kutimbewu telunya. Immango kumele ukhutsate kuhlanganiswa kwenhlonipho kuko konkhe kuhluka.


#### Sigatjana 11 — Umuntfu Njengomsunguli


Wonkhe umuntfu utalwa neliwatiso lekubona, kucabanga, kwakha, nekufaka sandla lokutsite lokuhlukile emhlabeni. Lomoya wekusungula ubaluleke kakhulu esitfuntini sebuntfu. Immango kumele unakekele kusungula, unikete ematfuba emsebenti lonenjongo nekwatisa, futsi ubone kutsi wonkhe umuntfu unemipho yephakeleli.


#### Sigatjana 12 — Ligundvo Lelikhatsi Nelubunjwa


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfutfukisa lulwatiso lolunemphilo lweligundvo lelakhe lelivela ngekhatsi, hhayi nje ekuvunyweni ngaphandle. Imfundvo nemisiko kumele kukhutsate ligundvo lelisuselwa esimweni, emandleni, nasekuphakeleni—hhayi ekubuseni labanye. Lubunjwa, umbono, nendlela yalomunye nalomunye kumele kuhlonishwe.


#### Sigatjana 13 — Kufuna Kwati Nekufuna Liciniso


Sifiso sekucondza sibalulekile ekubeni ngumuntfu. Wonkhe umuntfu unelilungelo nemsebenti wekufuna liciniso ngencondvo levulekile, kubuta, kufundza, nekukhula emphilweni yonkhe. Immango kumele ukhutsate kufuna kwati, uvikele kuhlolisisa lokwetsembekile, futsi ukhulise labo labafuna lwati emsebentini wekuhlakanipha.


#### Sigatjana 14 — Bulungiswa neKucabangelana


Kufuna bulungiswa kumele kuholwe kucabangelana—likhono lekucondza nekuhlanganyela imiva yalabanye. Bulungiswa ngaphandle kwemusa buba lunya; emusa ngaphandle kwebulungiswa uvumela lokubi. Wonkhe umuntfu ubitelwa kutsi eme kulokulungile sibe sifuna kucondza nalabo lesingavumelani nabo.


#### Sigatjana 15 — Kulwela Lokuhle


Bantfu bafuna kukhula, kutfutfuka, nekuba babancane ngemvelo. Kuncintisana lokunemphilo lokukhulisa umsebenti, kukhutsate buhle, futsi kuhloniphe labancintisana nabo kumele kukhutsatwe. Noma kunjalo, kuncintisana akukake kufanele kutsi kuvumele lunya, kudyenyelwa, nobe kubhubhisa labanye. Imphumelelo letfolakala ngekulimata labanye akusiyo imphumelelo yeliciniso. Injongo akusiko kwehlula labanye kodvwa kututfukisa umuntfu yena abese uba nelusito kulokuhlanganyelwe.


#### Sigatjana 16 — Bunye Nemmango


Wonkhe umuntfu ube munye futsi akaphindvwa, unemipho, imibono, nekuphakela lokuhlukile. Lobunye kumele bunakekelwe, bungacindzetelwa. Ngasikhatsi sinye, bantfu baphumelela kummango nekuchumana. Ukungakhoni kumicela ekuhlanganeni kwebunye nemmango kumele kugcinwe kahle—kokubili kubalulekile ebuntfwini lobuphelele.


#### Sigatjana 17 — Simangaliso Nebuhle


Bantfu banelikhono lekumangala—kunyakatiswa bubuhle, tinfihlo, nekuba nemcondvo lokhanyako webukhona. Leliwatiso lekumangala lisipho sekuhlakulelwa, hhayi butsakatfaka bekuncotshwa. Buciko, imvelo, umculo, tindzaba, nekutizindla kondla umoya. Immango kumele uvikele tindzawo tebuhle, kuthula, nekutigindla, futsi akumele unciphise imphilo yebuntfu ekwenteni nje nasekucekiseni.


#### Sigatjana 18 — Kulinganisa neKuphelela


Imphilo lephumelelako idzinga kulinganisa: emkhatsini wetifiso nekuneliseka, emkhatsini wekututfukisa umuntfu nekuvuma lokunguye, emkhatsini wemsebenti nekuphumula, emkhatsini wekupha nekwemukela. Kufuna "lokunye" ngaphandle kweligundvo kuholela ebuceni. Kuhlakanipha kulele ekwatini lokwanele, ekubeni khona emphilweni njengobe injalo, nasekutffoleni kuthula ekulweleni.


#### Sigatjana 19 — Injabulo Nemigidvo


Imphilo ihloselwe kuphiliswa ngenjabulo. Kudlala, kuncokolola, migidvo, nekujabula akusiyo imicabango lesusa emcondvweni msebenti lomkhulu wekuphila—kubaluleke kakhulu emphumelelweni yebuntfu. Immango kumele uvulele lidvwa migidvo, kuphumula, nekujabulela bukhona nje. Imphilo ngaphandle kwenjabulo incishiwe, noma ngabe yetsembeke kangakanani.


#### Sigatjana 20 — Litsemba


Litsemba buncunye lobwenta lonkhe lelinye buncunye bukhoneke. Kuciniseka kutsi emandla abalulekile, kutsi likusasa lingaba ncono, kutsi buhle akusito lize. Ngaphandle kwelitsemba, sibindzi siyaphela futsi tento tiyama. Wonkhe umuntfu unelilungelo letisekelo telitsemba, nemsebenti wekugcina litsemba kulabanye. Kuphelelwa litsemba akusiko lulwatiso lwanganeno; kukuniketela.


---


INCENYE III: SIMILO SELISIMISO NEMSEBENTI KUMMANGO


#### Sigatjana 21 — Umsebenti Kulo Labanye


Wonkhe umuntfu unomsebenti wekufaka sandla enhlalweni lenhle kummango wakhe kuye ngelikhono lakhe. Labo labanelinono lelikhulu banomsebenti lomkhulu wekusita labadzingile. Kubambisana nalabo labasengotini, labahluphekako, nalabo labaseceleni kuphawu lekukhula kwesimilo. Kute umuntfu longasita lokumele ame abuke sibe labanye bohlupheka.


#### Sigatjana 22 — Kupha Ngaphandle Kwekudyenyela


Ummango lophumelele ngulowo lapho wonkhe umuntfu aphakela khona ngekwemandla akhe onkhe ngaphandle kwekufuna inzuzo lengakalungi kulabanye. Kutsatsa lokungetulu kwesabelo sakho, kudyenyela emandla nobe lutsemba lwalabanye, nobe kututfukisa umuntfu ngetindleko temmango wonkhe kulimata lulwatiso lwenhlalo. Injongo akusiyo inzuzo yemuntfu kodvwa kuphumelela kwabo bonkhe. Lapho wonkhe umuntfu aphakela futsi kute lodyenyelako, bonkhe bayachubeka.


#### Sigatjana 23 — Bucotfo


Bucotfo kusho kuba munye—umuntfu munye ngasense nasekuhleni, usebenta ngekuya ngetimiso takho ngisho noma kute lobukako. Umuntfu lolicotfo ugcina tetsembiso, uhlonipha tivumelwano, futsi angatsembeka. Immango usebenta kuphela lapho bantfu labanyenti baphila ngebucotfo etikhatsini letinyenti.


#### Sigatjana 24 — Kubonga Nekutitsoba


Imphilo lenhle ifaka phakatsi kubonga—kubonga ngaloko lesikwemukele emndeni, kummango, emvelweni, nasebantfwini labendlule. Kubonga sikhali sekulwa nekutiva ufanelwe (entitlement); kushintsha indlela lesibona ngayo umhlaba nendzawo yetu kuyo. Kutitsoba kuvuma ligundvo lelwati lwetu, kuphakela kwalabanye emphumelelweni yetu, nekuncika kwetu emandleni langetulu kwetfu. Kokubili kubonga nekutitsoba kusivulela ekuhlakanipheni kusivikela ekutikhuliseni.


#### Sigatjana 25 — Kunakekela Imithombo Yelwati


Imithombo yelwati—noma ngabe yemuntfu, yemmango, nobe yemvelo—kumele isebentiswe ngekuhlakanipha, hhayi kudlalelwa nobe kugcinelwa butfaka. Kudlalisa imithombo licala kulabo labangenato nalabo labatako ngemuva kwetu. Wonkhe umuntfu kumele aphile ngekwemandla akhe futsi aphatse imithombo lehlanganyelwe njengesipho, hhayi lulutfo lwekudyenyelwa.


#### Sigatjana 26 — Kungasebentisi Kabi Umusa


Buhle nelutsemba lwalabanye akukake kufanele kutsi kudyenyelwe. Labo labemukela lusito banomsebenti wekulusebentisa kahle, futsi lapho bakhona, basite labanye nabo. Kusebentisa umusa, sipho, nobe tintfo temmango ngebukhohlisi kwengeta buhlobo benhlalo. Inkhululeko lencidvwe ekutini bantfu labanyenti baphila ngebunco phela etikhatsini letinyenti.


#### Sigatjana 27 — Sibindzi Nesincumo Semitsetfo


Kuphila kahle kudzinga sibindzi—kufuna kumele liciniso nebulungiswa ngisho noma kubita, kukhuluma lapho kuthula kungaba melula, nekusebenta kahle ekubukaneni nekucindzetelwa nobe kwesaba. Butsakatfaka bemitsetfo buvumela lokubi. Wonkhe umuntfu ubitelwa sibindzi lesitfule setento tamalanga onkhe, futsi lapho kudzingeka, sibindzi sekukhuluma phambi kwabo bonkhe.


#### Sigatjana 28 — Litsetselo


Likhono lekutsetselela—labanye kanye nawe—libaluleke kakhulu ekwelapheni nasekuchubekeni phambili. Kubamba ligcubu kufaka shevu loyo lolibambile. Litsetselo akusho kukhohlwa, kubala licala, nobe kulahla bulungiswa; kusho kukhulula kuncindzetelwa kwenzondo nekuvula litfuba lekubuyisana. Ngaphandle kwelitsetselo, tilondza atiphili futsi lulwatiso lwelunya luyachubeka.


#### Sigatjana 29 — Umsebenti neKupha


Imphilo lenenjongo ayitfolakali nje ngaloko lesikwemukelako kodvwa nengaloko lesikuphako. Umsebenti kulabanye—emndeni, kummango, nasemhlabeni wonkhe—ngumtfombo wekweneliseka lokushonile nenjongo. Labo labakhontako batfola kutsi kupha kunonisa loyo lophako. Immango kumele ukhulise labo labakhontako futsi kumele ukhulise kubantfu bonkhe kucondza kutsi asikho la nje ngenca yetfu, kodvwa ngenxa yalomunye nalomunye.


---


INCENYE IV: BUNYE NEKUTHULA


#### Sigatjana 30 — Bunye Ngetulu Kwekwehlukana


Likusasa lebuntfu lencidvwe elikhonweni letu lekuhlangana hhayi kwehlukana. Emandla lehlukanisako—lubandlululo lolucinile, inzondo, kukhulunyelwa kabi kwabanye, kwesaba lomunye—kusongela inhlalo yetu yonkhe futsi kubangele kuhlushwa lokukhulu emlandvweni. Wonkhe umuntfu ubitelwa kutsi amelane nesilingo sekubona umhlaba "njengotsine nebona," kufuna timiso letihlanganyelwe kuko konkhe kuhluka, nekwakha emabhuloho hhayi tibondza. Bunye akusho kufana ncamashi; kusho kuvuma buntfu lesihlanganyela ngabo ngaphansi kwako konkhe kuhluka.


#### Sigatjana 31 — Kwala Lubandlululo Nekwenta Labanye Tinhlanga Letehlukile


Umcondvo wekuhlukanisa bantfu ube "tsine" ne "bona"—nekunyadza labo labatsiwa "banye"—usisekelo selubandlululo, kuhlushwa, nekwentiwa kwembhubhiso. Wonkhe umuntfu kumele amelane nalomcondvo kubo nakummango wabo. Kute licembu leliseceleni kwebuntfu. Kute bantfu labangasulwa nje. Simuku, muntfu wasekuhambeni, loyo lohlukile—nabo babantfu labaphelele, labafanelwe sitfunti.


#### Sigatjana 32 — Kuba Sahlali seMhlaba


Wonkhe umuntfu uyisahlali semhlaba kanye nasekummangweni nasesiveni sakhe. Loku kuba sahlali semhlaba akususi kuciniseka kwalobunye lubunjwa kodvwa kuyalwendlula. Tinsayeya tesikhatsi setu—kushintsha kwelitulu, tifo letigicita umhlaba, tikhali tenyukliya, buchwepheshe belucabango (AI)—bidzinga kucabanga nekusebenta njengebuntfu bunye. Kuthanda live lakho nemsebenti wemhlaba wonkhe akushayisani; kokubili kungagcinwa ndzawonye. Kutfutfuka kwemmango kukhombisa kumbondvwa lokwandzako kwebuntfu.


#### Sigatjana 33 — Kuthula


Kuthula kungetulu kwekute kwempi; kukhona kwebulungiswa, kuphepha, netimo tekuphumelela kwebuntfu. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphila ngekuthula. Immango kumele ucatulule timphikiswano ngetingcoco, kubonisana, nemitsetfo. Budlova kumele bube yintfo yekugcina, levikelwe timiso temitsetfo. Labo labasebentela kuthula—lababuyisana titsa, labatfutsa timphikiswano, labakha kucondzana—bent msebenti longcwele.


---


INCENYE V: MALUNGELO EBANTFU


#### Sigatjana 34 — Kulingana


Bonkhe bantfu batalwa bakhululekile futsi balingana ngesitfunti nemalungelo. Wonkhe umuntfu, ngaphandle kwekwehlukaniswa kwanobe nguluphi luhlobo—kufaka phakatsi luhlanga, umbala, bulili, lulwimi, inkholo, umbono wetembave, imvelaphi yesive nobe yenhlalo, imphahla, kutalwa, nobe lesinye simo—unelilungelo lokuvikelwa ngaloMngculu.


#### Sigatjana 35 — Imphilo, Inkhululeko, neKuphepha


Wonkhe umuntfu unelilungelo lemphilo, inkhululeko, nekuphepha kwakhe. Kute loyo lotawufakwa ekuhlushweni nobe kuphatfwa ngelunya, lokungekho kwebuntfu, nobe lokunyadzako. Kute lotawugcinwa elubuyeni nobe ekukhontisweni. Kute lotawuphucwa imphilo nobe inkhululeko ngekungalandzeleli umtsetfo.


#### Sigatjana 36 — Inkhululeko yeLucabango, Nemiva, neNkholo


Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko yelucabango, nemiva, nenkholo. Loku kufaka phakatsi inkhululeko yekubamba nome nguluphi lukholwa nobe kute, kushintsha lukholwa lwakhe, nekuchubeka nekholwa lwakhe ekukhonzeni, ekufundziseni, nasekugcineni. Kute lotawucindzetelwa etindzabeni telukholwa.


#### Sigatjana 37 — Inkhululeko Yekuvetisa Nemiva Nelwatiso


Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko yekuvetisa emiva, kufaka phakatsi inkhululeko yekufuna, kwemukela, nekwabelana ngelwati nemibono. Loku kufaka phakatsi inkhululeko yetindzaba nabo bonkhe tinhlobo tekuchumana. Letinkhululeko tihamba nemisebentimbewu futsi tingavalwa kuphela lapho kudzingeka kuvikela malungelo alabanye nobe inhlalo yemmango.


#### Sigatjana 38 — Inkhululeko Yekuhlangana neKwakha Tinhlangano


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlangana ngekuthula nekwakha tinhlangano, kufaka phakatsi tinhlangano tekuvikela tinzuzo tabo. Kute loyo longaphocelelwa kuba selenhlangano letsite.


#### Sigatjana 39 — Kuhlanganyela kuDemokhrasi


Ligunya lakahulumende lencidvwe elutsandvweni lwebantfu. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlanganyela ekubuseni, ngekusho kwakhe nobe ngetitfunywa letikhetsiwe, nekuvota elukhetsweni lweliciniso lapho wonkhe umuntfu alingana. Bantfu labasha banelilungelo lemavi lanenjongo etincumeni letimayelana nelikusasa labo.


#### Sigatjana 40 — Bulungiswa Neminchubo yoMtsetfo


Bonkhe bantfu balingana phambi kwemtsetfo. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphatfwa kahle ngetinkantolo letingakhetsi, kucatshangwa kutsi umsulwa kudzimate kuciniswe licala lakhe, simeleli semtsetfo, nelusito lolusebentako lapho malungelo akhe aphulwa. Kute loyo lotawuboshwa nobe agcinwe ngaphandle kwemtsetfo.


#### Sigatjana 41 — Imfihlo


Wonkhe umuntfu unelilungelo lemfihlo emphilweni yakhe, emndeni, ekhaya, nasekuchumaneni kwakhe. Leli lungelo lendlulela ekuvikelweni kwelwati lwakhe nemadatha akhe. Kute loyo lotawubonelelwa nobe angenelwe etindzabeni takhe tangasense ngaphandle kwemtsetfo.


#### Sigatjana 42 — Inkhululeko Yekuhamba


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhamba akhululekile nekukhetsa indzawo lakahlala khona. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhamba kunobe nguliphi live nekubuyela kulelakhe. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekufuna siphephelo ekuhlushweni. Ngendlela lefananako, wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlala eveni lakubo.


#### Sigatjana 43 — Umndeni neKummango


Umndeni, ngetinhlobo tawo letehlukene, liyunithi lesisisekelo semmango lefanelwe kuvikelwa. Bantfu labadzala banelilungelo lekushada ngenkhululeko nekwemukelana lokuphelele nekwakha umndeni. Bantfwana banelilungelo lekunakekelwa, kuvikelwa, nemibondvo yemndeni. Immango unelilungelo lekugcina tindlela tawo tekuphila nemibondvo yenhlalo.


---


INCENYE VI: MALUNGELO ETIVE


#### Sigatjana 44 — Kutikhetsela Likusasa


Tonkhe tive tinelilungelo lekutikhetsela likusasa lato, kukhetsa simo sato sempapolitiki, nekufuna kutfutfuka kwato kwetemnotfo, tenhlalo, nemisiko. Kute tive letitawuphucwa tindlela tato tekuphila nobe lilungelo lato lekwakha likusasa lato.


#### Sigatjana 45 — Labancane Nemimango Lehlukile


Bantfu labangesetive letincane (minorities), letetinkholo, tilwimi nobe misiko, banelilungelo lekujabulela misiko yabo, kuchubeka nenkholo yabo, nekusebentisa lulwimi lwabo. Lubunjwa nemphumelelo yayo yonkhe imimango lehlukile kutawuvikelwa. Lapho tincumo tilimata kakhulu tindzawo temmango, imithombo yelwati, nobe indlela yekuphila, kuvunyelwa kwalowo mmango ngekwenkhululeko nangaphambili kutawufunwa.


#### Sigatjana 46 — Liciniso neKubuyisana


Lapho kwentiwe khona emaphutsa lamakhulu, tive tinelilungelo leliciniso, kuvunywa kwelicala, nelitfuba lekuphiliswa. Bulungiswa abufaki nje kuphela kulandzelelwa kwemtsetfo kodvwa nekuvumelana. Kwakha likusasa lekuthula kudzinga kubukana neliciniso lemlandvo.


---


INCENYE VII: MALUNGELO ETENHLALO NETEMNOTFO


#### Sigatjana 47 — Lizinga Lemphilo Lelihle


Wonkhe umuntfu unelilungelo lelizinga lemphilo lelanele emandla nenhlanhla, kufaka phakatsi kudla, manti, timphahla, tindlu, nemisebenti ledzingekile. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphepha etikhatsini tekudzinga lokungetulu kwemandla akhe. Kute lokumele alambe nobe abe kute likhaya emhlabeni lononile.


#### Sigatjana 48 — Umsebenti


Wonkhe umuntfu unelilungelo lemsebenti, tetimo letilungile, kuholelwa lokulungile, nekuvikelwa ekudyenyelweni. Basebenti banelilungelo lekwakha tinhlangano nekubonisana ndzawonye. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphumula, tikhathi tekutitfokotisa, nemingcele lekahle yamahora emsebenti. Umsebenti wekuphocelelwa uvaliwe.


#### Sigatjana 49 — Imfundvo


Wonkhe umuntfu unelilungelo lemfundvo. Imfundvo itawutfutfukisa buntfu bonkhe, kukhulisa kucabanga nekusungula, kucinisa inhlonipho yemalungelo nekuhluka, nekukhulisa kucondzana emkhatsini wetive tonkhe. Imfundvo yaphansi itawuba yamahhala futsi ibe mpo; imfundvo lengetulu itawuba sebaleni kubonke bantfu kancane kancane.


#### Sigatjana 50 — Imphilo


Wonkhe umuntfu unelilungelo lelizinga lemphilo yemtimba nengcondvo leliphakeme kakhulu lelingatfolakala. Loku kufaka phakatsi lusito lwetemphilo, imitsi ledzingekile, manti lahrekhile, kudla lokunemphilo, netimo tekuphila letinemphilo. Imphilo yengcondvo itawunikwa kubaluleka lokulinganako nemphilo yemtimba.


#### Sigatjana 51 — Misiko neSayensi


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlanganyela emphilweni yemisisiko, kujabulela buciko, nekwabelana ngetinzuzo tenchubekelembelenkhulu yesayensi. Lwati lwendzabuko nemagugu emisiko kutawuhlonishwa kuvikelwe. Titselo tekusungula kwebuntfu nekwatisa kwabo ekugcineni kwababo bonkhe bantfu.


#### Sigatjana 52 — Lulwatiso Lwetemnotfo Lolulungile


Umnnotfo utawusebentela inhlalocle yebuntfu nemphilo yemhlaba, hhayi nje kuncumba kwengcebo. Luhwebu nemali kutawulunga futsi kube sebaleni. Tonkhe tive tinemandla ngetimithombo tato telwati temvelo. Tinhlelo tetemnotfo letichubekisela phambili buphuya nobe kudyenyela atikalungi.


---


INCENYE VIII: MALUNGELO ESIKHATSINI SEMIDVWEBO YEKUCHUMANA


#### Sigatjana 53 — Kufikelela eBuchwephesheni beLwati


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekufikelela kubuchwepheshe betidijithali neminyalasidvwa yekuchumana ledzingekile ekuhlanganyeleni kummango wanamuhla. Tinzuzo tesikhatsi selwatiso titawabelwana kabanzi, nekucindzeteleka kwekufikelela kutawuncotshwa kancane kancane.


#### Sigatjana 54 — Kuvikelwa kweMadatha


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuvikelwa kwemadatha akhe. Kutsatswa nekusebentiswa kwelwati lwakhe kumele kube sebaleni, kugcine etinjongweni letilungile, futsi kube nekuvuma lokunenjongo. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekwati kutsi ngumaphi madatha agciniwe ngaye nekuba nemadatha langakalungi nobe langatfolakali alungiswe nobe asulwe.


#### Sigatjana 55 — Inkhululeko eKubonweni Ngekungekho Emtsetfweni


Kute umuntfu lotawubonelelwa (surveillance) ngekute umtsetfo nobe ngekungekho emtsetfweni. Kubukwa kwekuchumana nobe kwetento kumele kuvunyelwe ngumtsetfo, kudzingeke, kulinganiselwe, futsi kube ngaphansi kwebubukindvwa lobutimele. Lilungelo lekuchumana ngasense litawuvikelwa.


#### Sigatjana 56 — Kukhanya etincumeni Tetalucabango (Automated Decisions)


Lapho tinhlelo tetalucabango (AI) tenta nobe tihola tincumo letilimata kakhulu imphilo yebantfu, labo labalimalako banelilungelo lekucondza kutsi letincumo tentiwe njani, kubukwa ngumuntfu, nekulwisana nako lokusebentako. Kute lotawuphatfwa ngebubandlululo ngetinhlelo tetichungechunge tabuchwepheshe (algorithms).


---


INCENYE IX: TEBUCHWEPHESHE EMSEBENTINI WEBUNTFU


#### Sigatjana 57 — Timiso letiholako teBuchwepheshe


Buchwepheshe butawusebentela buntfu, abuyikububusa. Buchwepheshe lobunemandla, kufaka phakatsi buchwepheshe belucabango (AI), butawutfutfukiswa futsi busebentiswe ngetindlela letihlonipha sitfunti sebuntfu, kugcina ligunya lemuntfu, kukhulisa kulingana, kugcina kukhanya, kucinisekisa kusebenta ngemtsetfo, nekuvikela kulimala. Labo labakha futsi labasebentisa buchwepheshe banomsebenti ngetintselo tabo.


#### Sigatjana 58 — Kulawula kweMuntfu etincumeni Letimatima


Tincumo letinemphumela lomkhulu emphilweni yebuntfu netenhlalocle kumele tihlale ngaphansi kwekulawulwa ngumuntfu. Imishini ngeke inikwe emandla ekutikhetsela ngetindzaba temphilo nekufa. Tahlulelo temuntfu, kuhlakanipha, nemsebenti wemitsetfo ngeke kwendluliselwa etinhlelweni letingenato.


#### Sigatjana 59 — Kuvikelwa eKulinyatvweni nguBuchwepheshe


Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuvikelwa kubuchwepheshe lobuhloselwe kudlala ngengcondvo (manipulate), kukhwetsela, nobe kudyenyela butsakatfaka bebuntfu. Kuvikelwa lokukhetsekile kutawunikwa bantfwana nalabo labasengotini kakhulu. Lapho buchwepheshe bufaka tingoti letinkhulu, kucaphelisa kutawuhola kusebentiswa kwabo.


#### Sigatjana 60 — Kugcina Kuchumana kwebantfu


Buchwepheshe butawukhulisa hhayi kususa buhlobo bebuntfu nemmango. Emisebentini ledzingekile lelimata inhlalo yebuntfu, litfuba lekuhlangana nemuntfu litawugcinwa. Lizinga lelingabekelwa indzawo lekubakhona kwemuntfu, kucabangelana, nekunakekela litawuvunywa.


---


INCENYE X: UMHLABA LOPHILAKO


#### Sigatjana 61 — Lilungelo leMvelo leNemphilo


Wonkhe umuntfu unelilungelo lemvelo lehrekhile, lenemphilo, nelevikelekile, kufaka phakatsi moya lohrekhile, manti lavikelekile, imisiko yemvelo lenemphilo, nelitulu lelite tinhlase. Konakala kwemvelo lokusongela imphilo yebuntfu nenhlalocle kutawuvikelwa futsi kulungiswe.


#### Sigatjana 62 — Inhlonipho yeMvelo


Umhlaba wemvelo uneligundvo ngetulu kwekusebentiseka kwawo kubantfu futsi ufanelwe inhlonipho nekuvikelwa. Imisiko yemvelo, tinhlobo tetilwane, neluchungechunge lwemphilo kutawugcinwa, futsi lapho kulimele khona, kulungiswe. Labo labancike futsi labanakekela umhlaba bataba nelivi ekunakekelweni kwawo.


#### Sigatjana 63 — Kuma kahle kwelitulu


Litulu lelime kahle libaluleke kakhulu emphulweni yebuntfu nasekuphumeleleni kwemphilo. Tonkhe tive tihlanganyela msebenti wekuvikela lulwatiso lwelitulu, nabo labafake sandla kakhulu ekonakaleni kwalo nalabo labanemandla kakhulu banemsebenti lomkhulu. Imitfwalo yetento telitulu nekujwayela itawabelwana ngekulingana.


#### Sigatjana 64 — Kutfutfuka Lokuvikelekile


Kutfutfuka kutawuhlangabeta tidzingo tanyalo ngaphandle kwekufaka engozini likhono letitukulwane letitako ekuhlangabeteni tidzingo tato. Kuphumelela kwetemnotfo, enhlalweni, nekuvikelwa kwemvelo akuhlukani futsi kuyacinisekisana. Sive nesive sinelilungelo lekuchubeka nekutfutfuka ngekuya ngetimiso taso netimo taso.


---


INCENYE XI: KUCINISEKISA KUSEBENTISWA


#### Sigatjana 65 — Umsebenti weMave


Amave anomsebenti lomkhulu wekuhlonipha, kuvikela, nekugcwalisa malungelo akuloMngculu. Atakuniketa lusito lolusebentako ekwephulweni kwemalungelo futsi acinisekise onkhe malungelo ngekwemandla awo onkhe. Amave atawubambisana emhlabeni wonkhe ekubukaneni netinsayeya letingetulu kwemandla asive sinye.


#### Sigatjana 66 — Umsebenti weTikhungo


Tinkampani, tinhlangano, netikhungo tanobe nguluphi luhlobo titawuhlonipha malungelo ebantfu nemvelo kuto tonkhe tento tato. Titawusebenta ngekukhanya, tivikele kulimala, futsi tibukwe ngetetibi letitibangako. Emandla ahamba nemsebenti.


#### Sigatjana 67 — Mingcele yeMalungelo


Malungelo angabekelwa mingcele kuphela ngekwemtsetfo, kuphela lapho kudzingeka kuvikela malungelo alabanye nobe inhlalo yemmango ledzingekile, futsi kuphela ngekulingana nenjongo lefunwako. Malungelo latsite lasisekelo—kufaka phakatsi inkhululeko ekuhlushweni, elubuyeni, nekuphucwa imphilo ngekungekho emtsetfweni—ngeke amiswe ngaphansi kwanobe ngutiphi timo.


#### Sigatjana 68 — Lusito neKulandzelelwa kwemsebenti


Wonkhe umuntfu lowephulelwe malungelo akhe unelilungelo lelusito lolusebentako. Tinhlelo letitimele titawuba khona tekulalela tikhalo, kuhlolisisa kowephulwa kwemalungelo, nekuvunywa kwemsebenti. Labo labaveta lokubi kutawuvikelwa.


#### Sigatjana 69 — Imfundvo yeMalungelo neMisebenti


Lwati lwemalungelo nemisebenti kutawukhutsatwa ngetemfundvo kuwo onkhe amazinga emphilweni yonkhe. Wonkhe umuntfu utawuba nelitfuba lekufundza ngaloMngculu nekutsi angaphila njani ngetimiso tawo. Kwakha similo nemivakalonkhulu kutawuhlakulelwa kanye nelwati.


#### Sigatjana 70 — Kuchasisa


Kute kulomngculu lokutawuchaswa ngekunciphisa nome nguliphi lilungelo lelivikelwe kahle kulenye indzawo, nobe kuvumela noma nguluphi lisenzo lesihloselwe kubhubhisa malungelo lawamemetelako. LoMngculu utawfundvwa ngekuvumelana neSimemetelo Semhlaba Wonkhe seMalungelo eBantfu naletinye tinhlelo letivikela sitfunti sebuntfu.


---


SISETFO SEKUPHETSA


LoMngculu ususelwa emagugwini lamanyenti emitsetfo yebuntfu:


* Umtsetfo Weligolide, lofundziswa yiyo yonkhe imisiko leminyenti;

* Simemetelo Semhlaba Wonkhe seMalungelo eBantfu netivumelwane temhlaba letalandzela;

* Timiso temitsetfo nemingculu yemave lalwela bulungiswa;

* Kuhlakanipha kwetive tendzabuko letiphile ngebuhlobo nemhlaba;

* Imibhalo lengcwele netifundziso temitsetfo tetinkholo nemafilosofi emhlaba;

* Lwati lwetengcondvo, mafilosofi, nelulwatiso lwebuntfu mayelana naloko lokwenta bantfu baphumelele.


Siniketa loMngculu hhayi njengelitekisi lekugcina kodvwa njengesimemo—esingcocweni, ekutinikeleni, nasekusebenteni ndzawonye. Ukhuluma ngaloko lokusihlanganisako, hhayi lokusehlukanisako. Awuwona wesive sinye, misiko munye, nobe lukholwa lunye, kodvwa ngwawo wonkhe lovuma sitfunti sawo wonkhe umuntfu nekubaluleka kwelikhaya letu lonkhe.


Silumndeni munye webuntfu kulo lomhlaba lomncane. Likusasa letu liboshwe ndzawonye. Indlela leyembili akusiko kwehlukana kodvwa bunye; hhayi kudyenyela kodvwa kupha; hhayi kuphelelwa litsemba kodvwa litsemba.


LoMngculu asisibitela nje kutsi sifune malungelo etu kodvwa kutsi sibe luhlobo lwebantfu labahlonipha malungelo alabanye—bantfu benemusa, kwetsembeka, sibindzi, nekuhlakanipha. Bantfu labaphako ngaphandle kwekudyenyela. Bantfu labakha emabhuloho, hhayi tibondza. Bantfu labafanele lolulwatiso buntfu lobukulona.


Shengatsi lombono ungasihola emhlabeni lapho wonkhe umuntfu angaphumelela khona, lapho bulungiswa nekuthula kuhlangana khona, lapho kusungula kwebuntfu kusebentela bonkhe, nalapho buntfu buphila ngekuvumelana nemhlaba losekela tsine sonkhe.


**Kumemetelwe ngelitsemba nekubambisana  

kuto tonkhe tive, tanyalo netitako  

njengemndeni munye webuntfu**


---


INCENYE YESIBILI: LUHLOBE LWELULWIMI LOLULULA


Kubafundzi Jikelele


Umgculu Wonkhe — Uchazwe Kalula


#### Uyini LoMndvimba?


Loku licembu lemagugu lesihlanganyela ngawo buntfu bonkhe. Uchaza:


* Kutsi wonkhe umuntfu ufanelwe kuphatfwa njani

* Luhlobo lwebantfu lokumele setame kuba ngibo

* Kutsi kumele siphatsane njani, mimango yetu, nelikhaya letu (planet)

* Malungelo wonkhe umuntfu lanawo

* Misebenti lehamba nalawo malungelo


Ususelwa ekuhlakanipheni kwato tonkhe tinkholo letinkhulu, mafilosofi, nemasiko. Umcondvo lomkhulu ngwendzabuko nemhlaba wonkhe: phatsa labanye ngendlela wena lofuna kuphatfwa ngayo.


#### Imicabango Leminyenti


**1. Silumndeni Munye Webuntfu**

Ngaphansi kwako konkhe kuhluka kwetu—misiko, lulwimi, lukholwa, sive—sihlanganyela buntfu bunye. Sifana kakhulu kunalokwehlukana kwetu. Likusasa letu lencidvwe ekutini sibone lobunye.


**2. Wonkhe Umuntfu Uneligundvo**

Ubalulekile. Hhayi ngenca yaloko lonako, loko lokufezile, nobe loko lokushiwo ngulabanye ngawe. Ubalulekile ngobe ungumuntfu. Loku ngeke kwasuswa.


**3. Ba Nemusa, Etsembeka, futsi Uhloniphe**

Laba akusibo nje imicabango leminandi—kusisekelo sanobe ngumuphi ummango lokahle. Nemusa wenta imphilo ibeketeleleke. Kwetsembeka kwenta lutsemba lukhoneke. Inhlonipho ivuma sitfunti semuntfu nemuntfu.


**4. Pha Ngaphandle Kwekudyenyela**

Ummango lokahle ngulowo lapho wonkhe umuntfu apha khona lokuncono kakhulu ngaphandle kwekutsatsa inzuzo lengakalungi kulabanye. Lapho wonkhe umuntfu aphakela futsi kute lodyenyelako, bonkhe bayachubeka.


**5. Bunye Ngetulu Kwekwehlukana**

Emandla lesehlukanisako—inzondo, lubandlululo, kucabanga kutsi tsine sikhulu kunabanye—kusongela likusasa letu. Kumele simelane nako sibe sifuna timiso letisihlanganisako.


**6. Kuba Sahlali seMhlaba**

Awusuye nje sahlali sekummango nobe siveni sakho, kodvwa ungwebuntfu. Tinsayeya letinkhulu tesikhatsi setu tidzinga kucabanga nekusebenta njengemndeni munye webuntfu.


**7. Malungelo Ahamba neMisebenti**

Kuba nemalungelo akusho kutsi singenta nome yini lesiyifunako. Inkhululeko isebenta kuphela lapho bantfu bayisebentisa ngekucabanga nangemsebenti.


**8. Kunakekela Umhlaba**

Lomhlaba likhaya letu kuphela. Kumele siwuvikele tsine netitukulwane letitako.


**9. Buntfu bukuLulwatiso**

Sisenguloko lokumele sibe ngiko. Situkulwane nesitukulwane singachubekela ebulungisweni nemphumelelo lenkhulu.


**10. Kunesizatfu seLitsemba**

Ngetulu kwato tonkhe tinhlupho tetu, nchubekelembelenkhulu iyakhoneka. Litsemba akusiyo intfo yebuntfwana—nguloko lokwenta tento tibe nenchasiso.


#### Bantfu Lokumele Setame Kuba Ngibo


* **Ba Nemusa** — Phatsa labanye ngekumnono nekunakekela.

* **Etsembeka** — Khuluma liciniso; ungacambi emanga nobe ukhohlise.

* **Hlonipha** — Phatsa wonkhe umuntfu njengalofanelwe sitfunti.

* **Sungula** — Sebentisa imipho yakho lehlukile ekuphekeleni.

* **Funa Kwati** — Hlale ufuna kufundza nekucondza.

* **Ba nesibindzi** — Mela lokulungile.

* **Titsotse** — Ati kutsi awunato tonkhe timphendvulo.

* **Bonga** — Bonga ngaloko lonikwe khona.

* **Tsetselela** — Khasulula emagcubu; vumela kuphiliswa.

* **Jabula** — Tfola injabulo emphilweni.

* **Ba nelitsemba** — Khohlela kutsi likusasa lingaba ncono.

* **Pha** — Pha lokuncono kakhulu ngaphandle kwekudyenyela labanye.


#### Loko Wonkhe Umuntfu Anelilungelo Lako


**Malungelo Lasisekelo:**


* Imphilo nekuphepha.

* Inkhululeko yekucabanga, kukholelwa, nekuphuluma.

* Imfihlo.

* Kuphatfwa kahle phambi kwemtsetfo.

* Kuhamba nekukhetsa lapho uhlala khona.

* Umndeni nemmango.


**Malungelo Ennhlalo:**


* Kudla lokwanele, manti, nendlu.

* Lusito lwetemphilo (timtimba nengcondvo).

* Imfundvo.

* Umsebenti lokahle nekuholelwa lokulungile.

* Kuphumula nesikhatsi lesivulekile.

* Kuhlanganyela emisikweni nasesayensi.


**Emhlabeni weDijithali:**


* Kufikelela ku-inthanethi.

* Kuvikelwa kwemadatha akho.

* Kungabukwa ngasense ngaphandle kwesizatfu lesilungile.

* Kucondza lapho emakhompuyutha entsa tincumo ngawe.


**Malungelo eMvelo:**


* Moya nemanti lahrekhile.

* Litulu lelime kahle.

* Imisiko yemvelo lenemphilo.


#### Loko Wonkhe Umuntfu Anomsebenti weKukwenza


* Phatsa labanye ngendlela wena lofuna kuphatfwa ngayo.

* Ba nemusa, etsembeka, futsi uhloniphe.

* Pha sandla kummango wakho.

* Ungasebentisi kabi umusa webantfu.

* Sebentisa imithombo yelwati ngekuhlakanipha, ungadlalisi.

* Vikela imvelo.

* Funa bunye, hhayi kwehlukana.

* Ba ngukhokho lokahle—shiya umhlaba lokahle walabo labatako.

* Gcina litsemba futsi ucinise labanye.


#### Umtsetfo Weligolide — Emitsetfweni Leminyenti


Tonkhe tinkholo letinkhulu nemafilosofi afundzisa umcondvo munye:


* **SebuKrestu:** "Yentani kulabanye ngetindlela leningafisa nabo bente ngato kini."

* **SebuSulumane:** "Kute kini lokholwa mbamba kudzimate afisele umnakabo loko latifisela kona yena."

* **SebuJuda:** "Loko lokunyenyako kuwe, ungakwenti kumakhelwane wakho."

* **SebuBhudha:** "Uingalimati labanye ngaloko lokukulimatako wena."

* **SebuHindu:** "Phatsa labanye njengobe nawe bewungafisa kuphatfwa."

* **SebuConfucianism:** "Loko longakufiseli wena, ungakwenti kulabanye."

* **Kuhlakanipha Kwadzabuko:** "Sonkhe siyatihlobo."


Loku akusiko kwenteka nje. Ngulikhampasi yemitsetfo yebuntfu lesihlanganyela ngayo.


#### Isivakalisi Sifinyeto Sinye


Silumndeni munye webuntfu; wonkhe umuntfu unesitfunti; ba nemusa, etsembeka, futsi uhloniphe; pha ngaphandle kwekudyenyela; funa bunye ngetulu kwekwehlukana; futsi nakekelanani nemhlaba.


---


INCENYE YESITSATFU: LUHLOBE LWETISHA SHESHA


Webantfu Labasha (Iminyaka 13-19)


Umgculu Wonkhe — Webantfu Labasha


#### Loku Kumayelana Nawe


Lomndvimba umayelana naloko wonkhe umuntfu ufanelwe ngako—kufaka phakatsi nawe. Futsi umayelana neluhlobo lwemuntfu longaba nguye.


Akusiyo nje imitsetfo. Ngumbono waloko lomhlaba longaba ngiko.


Umcondvo lobaluleke kakhulu ulula: **Phatsa bantfu ngendlela lofuna kuphatfwa ngayo.**


Yonkhe inkholo, wonkhe misiko, wonkhe umuntfu lohlakaniphile emlandvweni usho lokutsite lokufanako naloku.


#### Sonkhe SikuLoku Sinye


Naku lulutfo lobaluleke kakhulu: silumndeni munye webuntfu.


Yebo, sinemasiko lehlukene, tilwimi, tinkholo, nemave. Kodvwa ngaphansi kwako konkhe loko, siluhlobo lunye lwebuntfu kulo lomhlaba lomncane. Likusasa letu lihlangene noma singafuna nobe singafuni.


Tinhlupho lesibukana nato—kushintsha kwelitulu, AI, kungalingani—atiboni mingcele. Sitaticatulula ndzawonye nobe kute lokutawulunga.


Loku akusho kulahla lubunjwa lwakho. Ungalitsandza live lakho FUTSI unakekele buntfu bonkhe. Ungatigcabha ngemisiko yakho FUTSI uhloniphe yalabanye. Loku akusho kushayisana—kusho kukhula kwengcondvo.


#### Ba Nemusa. Etsembeka. Hlonipha.


Loku kuvakala njengalokulula. Kulula mbamba. Futsi kubaluleke kakhulu kunanobe yini lenye.


**Nemusa**

Tento letincane tenemusa tiventa imphilo ibeketeleleke. Ngaphandle kwato, umhlaba ubandza futsi umubi. Unemandla ekwenta lilanga lalomunye libe ncono ngekuba nemusa nje.


**Kwetsembeka**

Ungacambi emanga. Ungakhohlisi. Ungadlali ngalabanye. Umhlaba lowakhiwe ngemanga uyawa. Lapho wetsembeka, bantfu bangakwetsemba. Loko kubalulekile.


**Inhlonipho**

Phatsa wonkhe umuntfu njengalobalulekile. Ngobe babalulekile. Ngisho nebantfu longavumelani nabo. Ngisho nebantfu labehlukile kuwe. Inhlonipho ayisho kutsi nivumelane—kusho kuvuma sitfunti sabo.


#### Pha Ngaphandle Kwekudyenyela


Naku simiso semphilo: **Pha lokuncono kakhulu. Ungatsatsi inzuzo lengakalungi.**


Ummango lophilako ngulowo lapho wonkhe umuntfu aphakela khona loko lakukhonako kanti kute lodyenyela labanye kute achubekele phambili.


Injongo akusiko "kuncoba" ngetindleko talabanye. Kutsi bonkhe bantfu baphumelele. Lapho uphumelela ngekwenta labanye behluleke, leyo akusiyo imphumelelo yeliciniso.


#### Bunye Ngetulu Kwekwehlukana


Umhlaba ugcwele emandla letama kusehlukanisa: temave, lubandlululo, kucabanga kutsi "tsine nebona."


Lawa mandla ayingoti. Ngulapho kutfumbuka khona embhubhiso yetive. Ngulapho demokhrasi ifa khona. Ngulapho sehluleka khona kucatulula tinhlupho letidzinga kubambisana.


Msebenti wakho: Melana nesilingo sekubona umhlaba njenge "tsine nebona." Tfola timiso letisihlanganisako. Akha emabhuloho, hhayi tibondza.


Loku akusho kutsi awukake uvunyelwe kungavumelani nebantfu nobe umele lokulungile. Kusho kukhumbula kutsi nabo babantfu.


#### Kuba Sahlali seMhlaba


Awusuye nje sahlali selive lakho. Uyisahlali semhlaba.


Loku akuyona imicabango yetembave nobe kulahla live lakini. Kumayelana nekuvuma lulwatiso: tinhlupho letinkhulu atiymi emingceleni, futsi natsi akukake kumele sime khona.


Kushintsha kwelitulu. Tifo temhlaba. AI. Tikhali tenyukliya. Leti tinhlupho tebuntfu letidzinga timphendvulo tebuntfu.


Cabanga ngemhlaba wonkhe. Sebenta lapho ukhona. Kokubili kubalulekile.


#### Buntfu bukuLulwatiso


Naku umbono lonika injongo: siyincenye yalolunye lulwatiso lolukhulu.


Buntfu bukuluphandle lwekutfutfuka—elusimweni seligindla, senhlalo, nesemoya—busenguloko bungaba ngiko. Situkulwane nesitukulwane setfulela loko lokwendlule futsi sinelitfuba lekuchubekisela tintfo phambili.


Awuphili nje imphilo yakho. Uyincenye yendzaba yebuntfu bonkhe. Loko lokwentako kubalulekile kuleyo ndzaba lenkhulu.


#### Kunesizatfu seLitsemba


Kulula kuba nemcondvo lobi. Tindzaba tigcwele tintfo letimbi. Kodvwa kuhlupheka kwengcondvo kusebenta kwetidlova, futsi kuphelelwa litsemba kute lokufezako.


Litsemba akusiyo intfo yebuntfwana. Nguloko lokwenta tento tikhoneke. Ngaphandle kwelitsemba, luyini lusito lwekwetama?


Nchubekelembelenkhulu iliciniso. Imphilo incono kubantfu labanyenti nyalo kunaloku beyinjalo eminyakeni lelishumi leminyenti leyendlule. Loku akwentekanga nje—kwenteka ngobe bantfu baphakela, balwa, futsi batsemba.


Ungaba yincenye yekuchubekisela leyo nchubekelembelenkhulu phambili.


#### Malungelo Akho


Unelilungelo leku:


* Phatfwa ngesitfunti—noma ngabe ungubani.

* Kuphepha ebudloveni, lunya, nekuhlukunyetvweni.

* Kuticabangela wena futsi ukholelwe loko lokunenchasiso kuwe.

* Kukhuluma lokucabangako (ube uhlonipha labanye).

* Imfihlo—timphahla takho, imilayeto yakho, imphilo yakho.

* Imfundvo lekusita mbamba kutsi ukhule.

* Lusito lwetemphilo lapho uludzinga.

* Imvelo lehrekhile nemhlaba lokhonekile kuphilwa kuwo.

* Kuba nelivi etincumeni letilimata likusasa lakho.

* Kufikelela ku-inthanethi nemathuluzi edijithali.

* Kwati lapho khompuyutha yenta tincumo ngawe.


#### Misebenti Yakho


Malungelo akasiwo yamahhala. Asebenta kuphela lapho bantfu batsatsa umsebenti:


**Ungatenti Leti:**


* Phatsa bantfu ngetindlela nawe longafisi kuphatfwa ngato.

* Camba emanga, kukhwela labanye, nobe ephula tetsembiso.

* Sebentisa kabi umusa webantfu.

* Dlalisela imithombo yelwati—ayikho lize.

* Ungami ubuke lapho lomunye ahlushwa khona.

* Ungaweli ekucabangeni kutsi "tsine nebona."


**Tenta Leti:**


* Ba nemusa, etsembeka, futsi uhloniphe.

* Sita bantfu lapho ukhona.

* Mela lokulungile.

* Nakekela tindzawo netintfo lesihlanganyela ngato.

* Cabanga kutsi tento takho tilimata njani labanye.

* Funa bunye nemcondvo munye.

* Gcina litsemba—lakho nelalabanye.


#### Loyo Longaba Nguye


**Ungumsunguli.**

Unemipho lehlukile. Ungakha tintfo, ubonise tintfo, ucabange imicabango lemisha, ucatulule tinhlupho, wakhe bubuhle.


**Lizinga lakho livela ngekhatsi, hhayi ngaphandle.**

Hhayi kuma-"likes", balandzeli, emamaki, mali, nobe loko lokushiwo ngulabanye ngawe. Uneligundvo ngobe ukhona.


**Hlala ufuna kwati.**

Hlale ubuta imibuto. Hlale ufundza. Umhlaba uyamangalisa.


**Ba nesibindzi.**

Kudzinga sibindzi kuba cotfo, kumela labanye, nekuba nguwe mbamba.


**Tfola kulinganisa.**

Kulungile kufuna kuphumelela. Kulungile futsi kuphumula, nekuneliseka.


**Bona bubuhle nesimangaliso.**

Ungatibi kangako uze ukhohlwe kumangala.


**Tsetselela.**

Kubamba ligcubu kulimata wena kunanobe ngubani. Khasulula lapho ukhona.


**Tfola injabulo.**

Imphilo ihloselwe kujatfulelwa, hhayi nje kubeketelwa.


#### Imicabango Leminyenti Le-10


1. Silumndeni munye webuntfu—ngaphansi kwako konkhe kuhluka.

2. Wonkhe umuntfu unesitfunti—kufaka phakatsi nawe.

3. Ba nemusa, etsembeka, hlonipha—lokuyiko lokwenta konkhe kusebente.

4. Pha ngaphandle kwekudyenyela—pha lokuncono, ungatsatsi inzuzo lengakalungi.

5. Bunye ngetulu kwekwehlukana—melana nekucabanga kutsi "tsine nebona."

6. Kuba sahlali semhlaba—ungwebuntfu, hhayi nje siveni sakini.

7. Malungelo ahamba nemisebenti—inkhululeko ayisiwo yamahhala.

8. Kunakekela Umhlaba—ngilo kuphela lesinalo.

9. Buntfu bukulu-lulwatiso—uyincenye yendzaba lenkhulu.

10. Litsemba wenta tento tikhoneke—khetsa litsemba.


#### Intfo Yinye Lokumele Uyikhumbule


Ba luhlobo lwemuntfu lowenta umhlaba ube ncono ngekuba kuwo nje.


Nemusa. Cotfo. Inhlonipho. Kupha. Kwakha emabhuloho.


Loyo nguMngculu wonkhe emphilweni munye.


---


INCENYE YESINE: LUHLOBE LWABANTFWANA


Wabantfwana (Iminyaka 8-12)


Umhlaba Lesiwufunako — Wabantfwana


#### Tetsembiso Tabonke Bantfu


Cabanga umhlaba lapho:


* Wonkhe umuntfu aphatfwa kahle

* Bantfu banemusa futsi baco-tphe

* Sisitana lomunye nalomunye

* Sinakekela Umhlaba

* Wonkhe umuntfu unekudla lokwanele, manti, nelikhaya lelivikelekile


LoMngculu sitsembiso sekwetama kwakha lowo mhlaba.


#### Silumndeni Munye


Naku lulutfo lolumangalisako: bonkhe bantfu emhlabeni lumndeni munye lomkhulu.


Sinetilwimi letehlukene. Kudla lokwehlukene. Tindlela letehlukene tekwenta tintfo. Kodvwa sonkhe silubuntfu. Sonkhe sifuna kujabula. Sonkhe sifuna kutsandvwa. Sonkhe siva lusizi, sesaba, futsi sijabula.


Lapho ubona umuntfu lobukeka ahlukile kuwe, khumbula: bazala bakho bakhashane. Mbamba! Bonkhe bantfu baphuma kubokhokho banye.


#### Umtsetfo Weligolide


Cishe wonkhe umuntfu, kuto tonkhe tindzawo, eminyakeni leyinkhulungwane letinyenti, uvumelene ngentfo yinye:


**Phatsa labanye ngendlela wena lofuna kuphatfwa ngayo.**


* Uma ungafuni bantfu babe mabi kuwe, ungabi mabi kulabanye.

* Uma ufuna bantfu babelane nawe, yabelana nalabanye.

* Uma ufuna bantfu bakutjele liciniso, tshela liciniso.

* Uma ufuna bantfu babe nemusa kuwe, ba nemusa kulabanye.


Kulula. Futsi ngumtsetfo lobaluleke kakhulu lowake waba khona.


#### Ba Nemusa, Etsembeka, futsi Uhloniphe


**Ba Nemusa**

Nemusa lomncane ubaluleke kakhulu. Kumamatsekela lomunye. Kusita lapho ukhona. Kusho lulutfo lolumnandzi. Letintfo letincane tiventa umhlaba ube ncono.


**Ba Cotfo**

Ungacambi emanga. Ngisho noma kumatima, tshela liciniso. Bantfu bangatsemba umuntfu lolicotfo.


**Ba neNhlonipho**

Phatsa wonkhe umuntfu njengalobalulekile—ngobe babalulekile mbamba. Ngisho nebantfu labehlukile kuwe. Ngisho nebantfu longabatsandzi kakhulu.


#### Sita Ngaphandle Kwekudlala Ngalabanye


Lapho wonkhe umuntfu asita kanti kute lokhohlisako, tintfo tihamba kahle.


* Enta incenye yakho.

* Yabelana ngekulingana.

* Ungatsatsi lokungetulu kwaloko lokudzingako.

* Ungakhohlisi bantfu kute utfole loko lofunako.


Miva loncono kakhulu akusiko kutfola lokungetulu kwalabanye. Kutsi wonkhe umuntfu abe nalokwanele.


#### Sincono Ndzawonye


Labanye bantfu betama kusenta silwe—kutsi sicabange kutsi "labo bantfu" babi nobe bayasabisa.


Ungaweli kulelo gibe.


Bantfu lababukeka behlukile, bakhuluma kuhluka, nobe bakholelwa tintfo letehlukene basebabantfu. Banemindeni. Banemiva. Banemipho.


Senta ncono lapho sisebentisana ndzawonye kunalapho silwa.


#### Loko Wonkhe Umuntfu Akufanele


Wonkhe umuntfu—kufaka phakatsi nawe—ufanelwe:


* Likhaya lelivikelekile

* Kudla lokwanele nemanti lahrekhile

* Lusito lapho bagula

* Litfuba lekufundza

* Kusho loko lakucabangako

* Kukholelwa loko lokuvakala kuliciniso kuye

* Kuphatfwa kahle

* Moya lohrekhile nemhlaba lophilako

* Kuphatfwa ngenemusa nangenhlonipho


#### Loko Wonkhe Umuntfu Kumele Etame Kukwenta


Kuba nemalungelo kusho kuba nemisebenti nawe:


* Ba nemusa—ngisho noma kute lobukako

* Ba cotfo—ngisho noma kumatima

* Ba nesibindzi—mela lokulungile

* Ba nelusito—kakhulu kulabo labadzingile

* Ba nelibongonkhulu—bonga ngaloko lonako

* Ba kahle—ungakhohlisi nobe utsatsa lokungetulu kwesabelo sakho

* Ba nekucaphela—ungadlalisi tintfo

* Hlala ufuna kwati—hlale ufundza futsi ubuta imibuto

* Tsetselela—ungabambi emagcubu phakadze

* Jabula—tfokotela imphilo!

* Ba nguwe—ubunjwa bakho lobuhlukile bubalulekile


#### Mayelana neKuba Nguwe


Uhluke kakhulu—hhayi ngobe uncono kunalabanye, kodvwa ngobe kute lomunye lofana nawe ncamashi.


Unetintfo lokhonako kutenta. Unemibono yakho. Unalokutsite lokungaphakelwa nguwe kuphela kute lomunye longakupha.


Ungakha tintfo. Ungafundza tintfo. Ungasita bantfu. Ungenta umhlaba ube ncono kancane.


Lizinga lakho aliphumi ekutini ubukeka njani, yini lonayo, nobe utfola maphi emamaki. Ubaluleke nje ngobe unguwe.


#### Mayelana neMhlaba


Umhlaba likhaya letu—nelikhaya lato tonkhe tilwane, titjalo, netintfo letiphilako.


Kumele siwunakekele:


* Ungadlalisi manti nobe kudla

* Ungalahli tidibi endle

* Vikela tilwane netitjalo

* Khumbula kutsi bantfwana esikhatsini lesitako nabo batawudzinga umhlaba lophilako


#### Mayelana neBuchwepheshe


Tingcingo, emakhompuyutha, ne-inthanethi kungaba macebo lamangalako.


Kodvwa khumbula:


* Bangani beliciniso nemingcoco yeliciniso ibaluleke kakhulu

* Kulungile kuphumula etibukweni (screens)

* Letinye tinhlelo (apps) tentiwe kutsi kube matima kuyama kutisebentisa—caphela

* Lwati lwakho langasense kumele luhlale luyimfihlo


#### Kulungile Kuba neLitsemba


Ngaletinye tikhathi umhlaba ubonakala uyasabisa nobe ulusizi. Kulungile kutiva kanjalo.


Kodvwa tintfo tingaba ncono. Bantfu bangashintsha. Tinhlupho tingacatshululwa.


Kuba nelitsemba akusiyo intfo yebulima. Kusibindzi. Futsi kukusita kutsi wente tintfo letinhle.


#### Sisetfo


Uma wonkhe umuntfu engetama kulandzela Umtsetfo Weligolide—uma wonkhe umuntfu engetama kuba nemusa, cotfo, sibindzi, nemphiwankonke—umhlaba bewungaba ncono kakhulu.


Ungaba yincenye yekwenteka kwaloko, kucala namuhla.


#### Luhlobe Lolufishane Kakhulu


Ba kahle. Ba nemusa. Ba cotfo. Sita labanye. Sonkhe silumndeni munye. Nakekela Umhlaba. Futsi njalo kunesizatfu selitsemba.